Mehitatud missioon Marsile

Missioon Marsile on olnud juba teemaks alates 20. sajandist. Marss on võetud järgmiseks sihtkohaks oma sobiva asukoha tõttu, see pole liiga kaugel ega liiga lähedal Päikesele.

Tee Marsile

Marsi kaugus Maast võib varieeruda 55–400 miljoni kilomeetrini. Reisimiseks Marsile tuleb oodata kuni Marss on võimalikult lähedal Maale. See juhtub iga 26 kuu (2 aasta ja 2 kuu) tagant. Seetõttu planeeritakse missioone Marsile just nende lennuakende ajaks. Iga 15 aasta tagant on lennuaknad, mis on kõige väiksema energiakuluga.^[1] Lühemad missioonid Marsile ja tagasi võtavad aega 400–450 päeva, kuid on suure energiakuluga.^[2] Kõige väiksema energiakuluga teekond Marsile kestaks 9 kuud, 500 päeva ootamist Marsil ja 9 kuud tagasilendu.^[3]

Maandumine Marsil

Marsi orbiidile saamiseks on vaja pidurdada. On kaks võimalust, kuidas oribiidini pidurdada: raketid või aerodünaamiline pidurdamine. 93-st uuritud Marsi missioonist 24 kasutasid Marsile või Maale jõudmiseks aerodünaamilist pidurdamist. Aerodünaamilisel pidurdamisel võivad tekkida suured gravitatsioonijõud, mis teeksid selle variandi ebasobivaks mehitatud missioonidele. Inimestel on lubatud kogeda maksimaalselt 5-kordset gravitatsioonijõudu.^[4]

Uuringud

Turvalise maandumise jaoks on vaja piisavaid teadmisi atmosfäärist ja uuringuid Marsist, et leida sobilikud maandumispaigad. Hiljutised uuringud on tuvastanud kõige tõenäolisemad asukohad, kus leidub vett, mis on tähtsaim ressurss Marsil.

Rahastus

Kõige suuremaks piiravaks teguriks inimeste saatmisel Marsile on rahastamine. Selle missiooni eeldatav maksumus on ligikaudu 500 miljardit dollarit, tõenäoliselt isegi rohkem. Vaieldakse, et kasud, mida saavutataks inimeste Marsile saatmisega, ei kaaluks üles selle missiooni hiiglaslikku maksumust, seda raha saaks suunata kasulikumatele programmidele. Samuti väidetakse, et investeeringud kosmoselendudesse on vajalikud inimese kui liigi ellujäämiseks.^[5]

Viited

↑ David S. F. Portree, Humans to Mars: Fifty Years of Mission Planning, 1950–2000, NASA Monographs in Aerospace History Series, Number 21, February 2001. Available as NASA SP-2001-4521.
↑ Werner von Braun, "Popular Science". google.com. Bonnier Corporation. March 1964 (Vaadatud 19 mail 2020)
↑ "Homann Transfers". https://web.archive.org/web/20200522121241/http://jwilson.coe.uga.edu/EMAT6680Fa05/Bacon/hohmanntransfers.html (Vaadatud 19. mail 2020)
↑ Diane Vaughan; Bonnie F. James; Michelle M. Murk. "A Comparative Study of Aerocapture Missions with a Mars Destination" (PDF). Ntrs.nasa.gov (Vaadatud 19. mail 2020)
↑ Taylor, Fredric (2010). The Scientific Exploration of Mars. Cambridge: Cambridge University Press. p. 306. ISBN 978-0-521-82956-4 (Vaadatud 19. mail 2020) https://www.lpi.usra.edu/lunar/strategies/HumanstoMars.pdf

[6UmXu-1] David S. F. Portree, Humans to Mars: Fifty Years of Mission Planning, 1950–2000, NASA Monographs in Aerospace History Series, Number 21, February 2001. Available as NASA SP-2001-4521.

[drVxN-2] Werner von Braun, "Popular Science". google.com. Bonnier Corporation. March 1964 (Vaadatud 19 mail 2020)

[yS0G7-3] "Homann Transfers". https://web.archive.org/web/20200522121241/http://jwilson.coe.uga.edu/EMAT6680Fa05/Bacon/hohmanntransfers.html (Vaadatud 19. mail 2020)

[omlHf-4] Diane Vaughan; Bonnie F. James; Michelle M. Murk. "A Comparative Study of Aerocapture Missions with a Mars Destination" (PDF). Ntrs.nasa.gov (Vaadatud 19. mail 2020)

[P48OA-5] Taylor, Fredric (2010). The Scientific Exploration of Mars. Cambridge: Cambridge University Press. p. 306. ISBN 978-0-521-82956-4 (Vaadatud 19. mail 2020) https://www.lpi.usra.edu/lunar/strategies/HumanstoMars.pdf

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]